Kaheksas

Kas olin aktiivne osaleja?

Jah.

Milles see väljendus?

Püüdsin anda endast parima ülesandeid täites.

Kuidas minu õpiharjumused toetsid kursuse läbimist?

Olen olnud üsna usin õpitöödes, kuid kolmanda kursuse lõppu, kuhu jäi ka antud kursus, iseloomustas üldine väsimus. Võimalik, et eelmainitu avaldus mõneti ka ülesannetes.

Kuidas arvestasin kaasüliõpilaste ja õppejõu kommentaaridega blogis?

Lugesin kommentaare, kommenteerisin ise ning võtsin teadmiseks näpunäiteid, mida oli jagatud.

Mis ja miks läks eriti hästi?

Hästi läksid eelkõige enda kogemusele toetuvad küsimused. Oli võimalus ka enda sisse piiluda ja asjad läbi mõelda.

Mis oleks võinud teisiti olla?

Kursus oli hästi üles ehitatud ja õppejõud meeldiv. Selles ei muudaks midagi. Oleks pidanud süstima enesesse veel tahtejõudu, et uurida veel rohkem, erinevat materjali kinnistada.

Mida endas veel arendada? Kuidas õppimisprotsess efektiivsemaks muuta?

Arvan, et sellise kursuse puhul saab igaüks ise oma õppimisprotsessi vajadusel efektiivsemaks muuta, vajalikud alged selleks on loodud. See on kursus, kus õpilane võib võtta seda, mida soovib – minimaalselt, et läbi saada või maksimaalselt, et end arendada. Mina olin seekord kusagil seal vahepeal.

Soovitused iseendale tulevikuks e-kursuse läbimisel?

Uuri rohkem!

Seitsmes

Otsi enesele vaikne ja rahulik koht ja kustuta tuled, võid panna põlema küünla. Püüa lülitada välja segavad faktorid, nt mobiiltelefon ja liigne müra. Istu mugavalt, aga selg sirge (ideaalis sirge seljaga, rätsepistes, peod süles, naistel vasak peopesa peal, meestel parem, pöidlaotsad oos, alternatiivsena võid hoida vasakut kätt randme juures pulsil). (Raju, 2010).

Hoidke silmad poolsuletud. Avatud silmad vaataksid valgustatud ruumile ja suletud pimedale. Silmade koondatud vaade üle ninaotsa on suunatud solarpleksusele. Enne kui hakkate mediteerima, hingake kolm kuni viis korda sügavalt, aeglaselt ja ühtlaselt nii, et “hingamise meri” allkehas oleks stimuleeritud. Nüüd ei teki meditatsiooni ajal vajadust sügava hingetõme järele. Meditatsiooni ajal pöörake tähele hingamisele. Suu peab olema suletud, hingata ainult läbi nina. (Aarma 2014).

Kuula mis su ümber toimub. Püüa tasapisi helisid enda ümber mitte märgata. Nüüd keskendu ja kuula end – mis mõtted su pähe tikuvad. Ole rahulik, hinga süvalt ja aeglaselt. (Raju 2010).

Jälgi, kuidas mõtted kujunevad ja haihtuvad, kuid ära lase end neil häirida. Kui ilmneb sinu jaoks midagi olulist, ära peatu sel praegu. Selle asemel arhiveeri see vaimsesse “kartoteeki”. (Crowther 2008)

Välja hingates korda mõttes sõna või lauset mis kõlab sinu jaoks rahustavalt. Kundalini joogas on selleks sisse hingates sat ja välja hingates naam. Korda seda mantrat iga hingetõmbega. Kui hoiad kätt pulsil, korda mantrat pulsi rütmis. Lõpetuseks istu edasi samas poosis, ära enam mantrat korda, too peopesad põlvedele ja hinga rahulikult umbes kaks minutit, et hakata pehmelt oma meditatsioonist välja tulema. Ava aeglaselt silmad, vaadates kõigepealt ette maha ja siis tasapisi oma pilku tõstes. (Raju 2010)

Aarma, Gunnar (2014). Elutarkused II raamat. Pegasus.

Crowther, Ann (2008). Pilates sinu jaoks. Kirjastus Varrak.

Raju, Merit (2010). Hingele pai. AS Ajakirjade Kirjastus

Viies ülesanne

Liiga palju on asju, millega peab toime tulema	Kas ehk leiaksid kedagi, kellega raskusi jagada?
Ma ei suuda oma mõtteid kontrollida	Miks sa arvad, et ei suuda ise mõtteid kontrollida?
Ma kardan, et mul hakkab voodist tõustes halb	Millest selline hirm? Palun selgita.
Ma ei julge mõelda oma ärevusele	Mis siis juhtub, kui sellele mõtled?
Ma tunnen, et elan udu sees	Milles see väljendub?
Ma arvan, et teised põlgavad mind	Mis paneb sind arvama, et teised sind põlgavad?
Ma ei julge teistega suhelda	Miks sa tunned, et ei julge suhelda? On sul sellega seoses halbu kogemusi?
Ma kardan, et kaotan kontrolli välja minnes	Mis võib välja minnes juhtuda?
Kõik libiseb käest	Miks sa nii tunned?
Ma tunnen, et ei saa hakkama
Ma ei jõua kõike taluda, kõik võtab palju energiat	Mis on see kõik, mis sinult energia võtab?
Mul on hirm abikaasa pärast	Mida saaksid abikaasa jaoks teha?
hirmu sattuda abivajaja staatusesse	Mis sind selle juures hirmutab?
kõhklev
löödud
masendunud
murelik
meeleheitel
nukker
pettunud

Neljas ülesanne

1) Ma ei suuda teha seda tööd, mida ma tahaksin, sest see vajab pidevat inimeste vahelist interaktsiooni.

2) Ma kardan minna poodi, sest mul on tunne, et inimesed jälgivad mind ja mõistavad mind hukka. Juba poodi sisenemine on keeruline, sest ma tunnen, et kogu tähelepanu on minul.

3) Ma tunnen, et mul on midagi viga. Ma saan aru, et teiste inimeste kartmine on ebaratsionaalne, kuid ma ei saa sinna midagi parata.

4) Avalik esinemine tekitab mulle palju pinget ja ärevust. Ma kangestun ega julge peadki pöörata. Ma tunnen, et minuga toimuv on ebareaalne, et ma vaatan olukorrale ülalt alla ning mind valdab piiramatu hirm.

5) Ootusärevus enne kõne pidamist on minu jaoks kõige kohutavam kogemus. Ma tunnen vahel viha selle ees, et ma pean avalikult esinema.


***

Kesksed mõisted abistamisprotsessis:

1) Patsiendi kuulamine ning arutlemine progressi ning tunnete osas.
2) Irratsionaalsete mõtete identifitseerimine, arutlemine.
3) Negatiivsete automaatmõtete vaidlustamine, tagajärgede analüüsimine.
4) Kokkuvõtete tegemine, tagasiside
5)  Äreva situatsiooni ette kujutamine
6) Lõõgastustehnikate õppimine

***

Terapeut andis patsiendile mõista, et tema jaoks on oluline leida probleemile lahendus ning et ta soovib patsienti kuulata. Kasutades aktiivse kuulamise tehnikaid suunab ta patsienti oma murest rääkima ja arutlema. Terapeut soovib patsiendi valu mõista ning aidata leida viise, kuidas valuga toime tulla. Uurides, missugustes eluvaldkondades valu patsienti kõige enam häirib, jõuab terapeut patsiendile kõige murettekitavama asjani.

***

Patsiendi mõtteid saab muuta, kui panna patsient hirmu tekitavasse olukorda. Patsient nimetab, mis antud situatsioonis talle ärevust tekitavad. Terapeut palub arutleda, kui tõenäoline on nende hirmude realiseerumine. Sotsiaalfoobia all kannatav inimene kipub arvama, et ärevust tekitava olukorra juhtumine on üsna tõenäoline, kuid läbi arutlemisel selgub vastupidine.

***

Sa ei ole kindel?
Sa oled mures vaatamata sellele, et analüüside vastused on korras?
Mügarikud tulevad ja lähevad?

Kolmas ülesanne - ärev situatsioon

Äreva patsiendi situatsiooni kirjeldamiseks toon näitena oma sõbranna vanaema, kel pidi olema günekoloogiline operatsioon aprilli algul. Ta on alati olnud pigem kartliku loomuga, muretsedes kõigi ja kõige pärast. Loomulikult oli ka mõte operatsioonist vanemale naisele piisav stressi ja hirmu allikas. Eelnevalt olid meedikud selgitanud talle operatsiooni käiku ja vajalikkust ning selgitanud ka postoperatiivset taastumist, kuid tema puhul tekitas taoline informatsioon vaid hirmumõtteid juurde. Patsient hakkas kodus rääkima, et ta kardab ja temasugune vana inimene ei pruugi operatsioonilaualt üldse tagasi tulla. Nädal aega enne operatsiooni tekkis patsiendil üldseisundi halvenemine. Esinesid vererõhu probleemid ning jalale ilmus roos, millega kaasnes ka kehatemperatuuri tõus. Antud seisundis ei ole opereerimine võimalik ning operatsioon lükkus edasi 3 kuud. Pärast uudise saamist seisund paranes AB raviga kiirelt, vererõhk on normaliseerunud.

Ärevate patsientidega on tihtipeale raske, mis iganes situatsioonist ärevus tingitud on. Ärevuse kui tundega on samas lihtne seostuda, sest arvatavasti on kõigil teatud olukorrad või mõtted, mis hirmu tekitavad. See, kuidas keegi oma hirmudega hakkama saab või neid taltsutab, on aga erinev. Selleks, et aidata, peab patsienti veidi tundma. Mina arvan, et üldiselt teadmine siiski vähendab hirmu ning asjade lahti selgitamine, muredest rääkimine ning nendega tegelemine aitab. Hirmudest on võimalik üle saada, tean seda ka enda kogemustest. Tean ka seda, et see pole kerge, seega õde peab omama piisavalt kannatlikku meelt, et äreva patsiendiga tegeleda. Tegutsemisviis oleneb tihti situatsioonist, nii nõustun ka ühe kirjeldusega, kus leiti, et "süst tuleb kiirelt ära teha".

Äreva patsiendi puhul on raske ära tabada, kuidas ta siiani probleemiga tegelenud on ning kui koostöövalmis ta on.  Kindlasti muudab ärev patsient ka töö tegemise keerulisemaks, kuid raskused ongi selleks, et neid ületada.

Teine ülesanne

2 mudel

Mudeli aluseks on inimese jaoks ebamugavust tekitav sotsiaalne olukord - miski, mida inimene kardab ning parema meelega väldiks. Kõige sagedasemaks probleemiks on ehk avalik esinemine, mille võtan näitena. Enne esinemist käivituvad eeldused, mille inimene on enda jaoks juba kujundanud. Hirm läbi kukkuda ning end häbistada tekitavad ohutunde ning järgnevad negatiivsed automaatmõtted, mis lisavad veelgi hirmu ja paanikat. Tekivad ärevushäiretele omased sümptomid, mis võivad erineda vastavalt inimesele: pearinglus, südame pekslemine, iiveldus, värisemine, higistamine, kuumatunne, raskused rääkimisel jms. Kujuneb ettekujutus endast antud situatsioonis ning realisatsioon, et eesootavat on raske (kui mitte inimese jaoks võimatu) ületada. Kui ärevat situatsiooni ei õnnestu vältida, süvenevad sümptomid ning kui inimene ei suuda oma emotsioone ning hirme kontrollida, kujunebki situatsioon ettearvatavalt kohutavaks.

Esimene ülesanne

http://www.slideshare.net/bdcuriosity/sotsiaalfoobia-pp