reede, 22. mai 2015

Seitsmes


Otsi enesele vaikne ja rahulik koht ja kustuta tuled, võid panna põlema küünla. Püüa lülitada välja segavad faktorid, nt mobiiltelefon ja liigne müra. Istu mugavalt, aga selg sirge (ideaalis sirge seljaga, rätsepistes, peod süles, naistel vasak peopesa peal, meestel parem, pöidlaotsad oos, alternatiivsena võid hoida vasakut kätt randme juures pulsil). (Raju, 2010).

Hoidke silmad poolsuletud. Avatud silmad vaataksid valgustatud ruumile ja suletud pimedale. Silmade koondatud vaade üle ninaotsa on suunatud solarpleksusele. Enne kui hakkate mediteerima, hingake kolm kuni viis korda sügavalt, aeglaselt ja ühtlaselt nii, et “hingamise meri” allkehas oleks stimuleeritud. Nüüd ei teki meditatsiooni ajal vajadust sügava hingetõme järele. Meditatsiooni ajal pöörake tähele hingamisele. Suu peab olema suletud, hingata ainult läbi nina. (Aarma 2014).

Kuula mis su ümber toimub. Püüa tasapisi helisid enda ümber mitte märgata. Nüüd keskendu ja kuula end – mis mõtted su pähe tikuvad. Ole rahulik, hinga süvalt ja aeglaselt. (Raju 2010).
Jälgi, kuidas mõtted kujunevad ja haihtuvad, kuid ära lase end neil häirida. Kui ilmneb sinu jaoks midagi olulist, ära peatu sel praegu. Selle asemel arhiveeri see vaimsesse “kartoteeki”. (Crowther 2008)

Välja hingates korda mõttes sõna või lauset mis kõlab sinu jaoks rahustavalt. Kundalini joogas on selleks sisse hingates sat ja välja hingates naam. Korda seda mantrat iga hingetõmbega. Kui hoiad kätt pulsil, korda mantrat pulsi rütmis. Lõpetuseks istu edasi samas poosis, ära enam mantrat korda, too peopesad põlvedele ja hinga rahulikult umbes kaks minutit, et hakata pehmelt oma meditatsioonist välja tulema. Ava aeglaselt silmad, vaadates kõigepealt ette maha ja siis tasapisi oma pilku tõstes. (Raju 2010)

Aarma, Gunnar (2014). Elutarkused II raamat. Pegasus.
Crowther, Ann (2008). Pilates sinu jaoks. Kirjastus Varrak.
Raju, Merit (2010). Hingele pai. AS Ajakirjade Kirjastus

kolmapäev, 6. mai 2015

Viies ülesanne


Liiga palju on asju, millega peab toime tulema Kas ehk leiaksid kedagi, kellega raskusi jagada?
Ma ei suuda oma mõtteid kontrollida Miks sa arvad, et ei suuda ise mõtteid kontrollida?

Ma kardan, et mul hakkab voodist tõustes halb Millest selline hirm? Palun selgita.

Ma ei julge mõelda oma ärevusele Mis siis juhtub, kui sellele mõtled?
Ma tunnen, et elan udu sees Milles see väljendub?

Ma arvan, et teised põlgavad mind Mis paneb sind arvama, et teised sind põlgavad?

Ma ei julge teistega suhelda Miks sa tunned, et ei julge suhelda? On sul sellega seoses halbu kogemusi?
Ma kardan, et kaotan kontrolli välja minnes Mis võib välja minnes juhtuda?

Kõik libiseb käest Miks sa nii tunned?

Ma tunnen, et ei saa hakkama

Ma ei jõua kõike taluda, kõik võtab palju energiat Mis on see kõik, mis sinult energia võtab?

Mul on hirm abikaasa pärast Mida saaksid abikaasa jaoks teha?

hirmu sattuda abivajaja staatusesse Mis sind selle juures hirmutab?

kõhklev

löödud

masendunud

murelik

meeleheitel

nukker

pettunud

Neljas ülesanne

1) Ma ei suuda teha seda tööd, mida ma tahaksin, sest see vajab pidevat inimeste vahelist interaktsiooni.

2) Ma kardan minna poodi, sest mul on tunne, et inimesed jälgivad mind ja mõistavad mind hukka. Juba poodi sisenemine on keeruline, sest ma tunnen, et kogu tähelepanu on minul.

3) Ma tunnen, et mul on midagi viga. Ma saan aru, et teiste inimeste kartmine on ebaratsionaalne, kuid ma ei saa sinna midagi parata.

4) Avalik esinemine tekitab mulle palju pinget ja ärevust. Ma kangestun ega julge peadki pöörata. Ma tunnen, et minuga toimuv on ebareaalne, et ma vaatan olukorrale ülalt alla ning mind valdab piiramatu hirm.

5) Ootusärevus enne kõne pidamist on minu jaoks kõige kohutavam kogemus. Ma tunnen vahel viha selle ees, et ma pean avalikult esinema.


***

Kesksed mõisted abistamisprotsessis:

1) Patsiendi kuulamine ning arutlemine progressi ning tunnete osas.
2) Irratsionaalsete mõtete identifitseerimine, arutlemine.
3) Negatiivsete automaatmõtete vaidlustamine, tagajärgede analüüsimine.
4) Kokkuvõtete tegemine, tagasiside
5)  Äreva situatsiooni ette kujutamine
6) Lõõgastustehnikate õppimine

***

Terapeut andis patsiendile mõista, et tema jaoks on oluline leida probleemile lahendus ning et ta soovib patsienti kuulata. Kasutades aktiivse kuulamise tehnikaid suunab ta patsienti oma murest rääkima ja arutlema. Terapeut soovib patsiendi valu mõista ning aidata leida viise, kuidas valuga toime tulla. Uurides, missugustes eluvaldkondades valu patsienti kõige enam häirib, jõuab terapeut patsiendile kõige murettekitavama asjani.

***

Patsiendi mõtteid saab muuta, kui panna patsient hirmu tekitavasse olukorda. Patsient nimetab, mis antud situatsioonis talle ärevust tekitavad. Terapeut palub arutleda, kui tõenäoline on nende hirmude realiseerumine. Sotsiaalfoobia all kannatav inimene kipub arvama, et ärevust tekitava olukorra juhtumine on üsna tõenäoline, kuid läbi arutlemisel selgub vastupidine.

***

Sa ei ole kindel?
Sa oled mures vaatamata sellele, et analüüside vastused on korras?
Mügarikud tulevad ja lähevad?